Laktoositalumatus
Mis on laktoositalumatus?
Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille põhjuseks on inimorganismi võimetus toota laktaasi. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktaasi puudujäägi tõttu ei ole võimalik laktoosi lagundada. Imendumata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja põhjustavad ebamugavustunde, kõhupuhituse ja- lahtisuse, kõhukorisemise ja –valu. Neid sümptomeid saab vältida piimatoodete tarbimise piiramisega.
Laktoositalumatus esineb kahes vormis – primaarne laktoositalumatus ja sekundaarne laktoositalumatus. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Suuremal osal juhtudest säilib laktaasi aktiivsusest 50-70%.
Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest nagu näiteks tsöliaakia, peensoolepõletik või gastroenteriit. Sellised haigusnähud on pöörduvad ja kaovad tavaliselt 2-4 nädala jooksul.
Eestis esineb laktoositalumatust 20-30% inimestest.
Kas laktoositalumatus on ravitav?
Primaarne laktoositalumatus, mis on seotud geneetilise variatsiooniga, ei ole ravitav. Häirivaid sümptomeid saab leevendada ainult oma toitumise korrigeerimisega.
Sekundaarne laktoositalumatus, mis on seotud soole põletikulise seisundiga, on pöörduv. Põletiku taandumisel vähenevad ka piimatoodete tarbimisest tingitud ebameeldivad sümptomid.
Kas laktoositalumatust saab ka muul moel testida?
Alternatiivne võimalus kliiniliseks analüüsiks on seotud glükoosi taseme mõõtmisega verest enne ja pärast laktoosi tarbimist. Selle testi läbiviimine võib põhjustada ebamugavustunnet seoses suure koguse laktoosi tarbimisega. Samuti peab arvestama eelneva söömata-joomata olekuga ja vereproovide võtmisega.
Veel informatsiooni laktoositalumatusest saad:
http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK528_Laktoositalumatus.pdf
Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille põhjuseks on inimorganismi võimetus toota laktaasi. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktaasi puudujäägi tõttu ei ole võimalik laktoosi lagundada. Imendumata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja põhjustavad ebamugavustunde, kõhupuhituse ja- lahtisuse, kõhukorisemise ja –valu. Neid sümptomeid saab vältida piimatoodete tarbimise piiramisega.
Laktoositalumatus esineb kahes vormis – primaarne laktoositalumatus ja sekundaarne laktoositalumatus. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Suuremal osal juhtudest säilib laktaasi aktiivsusest 50-70%.
Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest nagu näiteks tsöliaakia, peensoolepõletik või gastroenteriit. Sellised haigusnähud on pöörduvad ja kaovad tavaliselt 2-4 nädala jooksul.
Eestis esineb laktoositalumatust 20-30% inimestest.
Kas laktoositalumatus on ravitav?
Primaarne laktoositalumatus, mis on seotud geneetilise variatsiooniga, ei ole ravitav. Häirivaid sümptomeid saab leevendada ainult oma toitumise korrigeerimisega.
Sekundaarne laktoositalumatus, mis on seotud soole põletikulise seisundiga, on pöörduv. Põletiku taandumisel vähenevad ka piimatoodete tarbimisest tingitud ebameeldivad sümptomid.
Kas laktoositalumatust saab ka muul moel testida?
Alternatiivne võimalus kliiniliseks analüüsiks on seotud glükoosi taseme mõõtmisega verest enne ja pärast laktoosi tarbimist. Selle testi läbiviimine võib põhjustada ebamugavustunnet seoses suure koguse laktoosi tarbimisega. Samuti peab arvestama eelneva söömata-joomata olekuga ja vereproovide võtmisega.
Veel informatsiooni laktoositalumatusest saad:
http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK528_Laktoositalumatus.pdf